Ringkond (Prantsusmaa)

Linnad Pariis, Lyon ja Marseille on jaotatud linnaringkondadeks, mitte segi ajada selle artikli ringkondadega.

Ringkond (arrondissement, [aʁɔ̃dismɑ̃|]) on Prantsusmaa haldusjaotuse tasand, mis üldiselt vastab alamprefekti kontrollitavale territooriumile. Aastal 2019 oli 101 Prantsusmaa departemangu jaotatud 332 ringkonnaks (sealhulgas 12 ülemere).

Ringkonna keskust nimetatakse alamprefektuuriks. Kui ringkond sisaldab departemangu prefektuuri (keskust), on see prefektuur ringkonna keskus, toimides nii prefektuuri kui ka alamprefektuurina. Ringkonnad jagunevad edasi kantoniteks ja valdadeks.

Roll ja haldus

Ringkonna haldamine on antud alamprefektile (sous-préfet), kes abistab departemangu prefekti (préfet).

Erinevalt Prantsusmaa piirkondadest, departemangudest ja valdadest ei ole ringkondadel avalikus õiguses juriidilise isiku staatust. Lisaks ei juhi neid erinevalt teistest haldusjaotustest valitud ametnikud, vaid poliitilised ametnikud, Prantsusmaa presidendi nimetatud ametnikud.

Ajalugu

Ringkonnad loodi pärast Prantsuse revolutsiooni Loi du 28 pluviôse poolt revolutsioonikalendri VIII aastal (17. veebruaril 1800). Prantsuse ajaloo teatavatel perioodidel on nad osalenud seadusandlikel valimistel, eriti Kolmanda vabariigi ajal. Aastal 1926 keelustas valitsus 106 ringkonda. Ehkki väideti, et eesmärk on saavutada eelarve kokkuhoid, pidasid mõned poliitilised analüütikud tulemusi valimismanipulatsiooniks. Mõned nendest keelustatud ringkondadest taastati aastal 1942.

Statistikat

Enamikus departemangudes on ainult kolm või neli ringkonda. Pariisi ja Belforti departemangudes on ainult üks, samas Pas-de-Calais' departemangus on seitse. Mayotte'il ei ole ühtegi.

Vaata ka